Meelis Roos (1975 - 2021)

Meelis Roos ehk mroos on arvutimuuseumi looja ning arendaja, kelle eesmärk ei olnud mitte lihtsalt koguda vana elektroonikat, vaid pakkuda kogu abil väärtusliku tulemust ning ka jutustada lugusid arvutitehnika arenemisest.

Meelis Roos ise sõnastas muuseumi tekkimist järgnevalt: Erinevate arvutite kogumine sai alguse huvist Linuxi tuuma testida arvutitel, mis ei oleks Inteli arhitektuuriga. Mõne aasta jooksul kogunes töölaua juurde märkimisväärne kogus erinevat tehnikat. Tolleaegne Tartu andmeturbelabori (Cybernetica AS osa) juhataja Uuno Puus märkis hunnikut vaadates, et sellest tuleks muuseum koostada. Loogilise koha ja koostööna moodustus Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juurde muuseumituba, kuhu kiirelt hakkas lisanduma ka Tartu Ülikooliga seonduvaid eksponaate.

Muuseumi esimene eksponaat, arvuti mille Meelis 2000. aastal Linuxi tuuma testimiseks hankis, oli Apple Macintosh LC 475.

Mõned näited arvutimuuseumi eksponaatide kasutamisest:

• Linuxi tuuma lähtekoodi testimine erinevate arhitektuuride ja riistvara kombinatsioonidega.
• Andmete lugemine teiste muuseumide arhiivi toodud vanadelt salvestusmeediatelt.
• Eksponaatide laenutamine teistele muuseumidele temaatliste näituste tarbeks.
• Kogus olevate varuosade või seadmetega teistes kogudes olevate seadmete töökorda aitamine.

Meelis Roos Liivi 2 paiknenud muuseumitoas 2019

Meelise turvainseneri töö, tegutsemine ülikooli õppejõuna ning osalemine vabatarkvara/infoturbe kogukondades viis teda kokku erinevate inimestega, kes Meelise kirest haaratuna aitasid muuseumile hankida mitmeid unikaalseid eksponaate. Tema süstemaatilisus, lai silmaring ning kogemused aitasid erinevaid vanatehnikaga tegelevaid ühinguid.

Eno Menov Meelise järelehüüdes 2021:

Meelis külastas aeg-ajalt MTÜ Tehnikaringluse kontorit, mis asus Tartus Staadioni tänava lõpus kahekorruselises uhke puitarhitektuuriga vanas haiglahoones. Sinna tõid inimesed ja ettevõtted oma vana arvutitehnikat, millele ühing vabatahtlike jõu ja oskustega taas uue elu andsid, et arvutid seejärel majanduslikult vähekindlustatud peredele annetada.
Meelisele see missioon meeldis ja tal oli selles oma oluline osa - tema väga üksikasjalikud praktilised nõuanded, kuidas vana arvutitehnika ressursse optimaalselt ära kasutada, aitasid oluliselt vähendada töövaeva ja panna edukalt tööle ka nii vanad arvutid, mis näisid teistele täiesti aegunud ja kasutud. Selle olulise panus eest oli Meelisel ühingus auväärne kõrgeima arvutitehnikaguru staatus ja õigus otsustada, milline arvuti tuleb päästa ümbertöötlemisest, et säilitada selle ajalooline autentne seisund järeltulevate põlvede jaoks, kes selle abil arvutiteaduse ajalugu tundma õpivad. Nii mõnigi eksemplar nendest päästetud arvutitest leidis tee Meelise asutatud Tartu Ülikooli arvutimuuseumisse.

Meelisel oli põgus kokkupuude ka MTÜga Häkkerikoda, mis asus Tartus aadressil Narva mnt 101, ajaloolises ja omapärase auraga puithoones Püha Jüri kiriku kõrval ning tähenduslikult vaid kiviviske kaugusel arvutiteaduse instituudi uuest Delta hoonest, kus Meelis loenguid andis ja oma muuseumi pidas. Häkkerikoda, kes tegi tihedat koostööd Tehnikaringlusega, oli tuntud Linuxi ja muu vaba tarkvara populariseerijana, kus peeti tasuta avalikke loenguid privaatsuse ja andmete kaitsest. Kuna Meelis oli nende valdkondade eksperdina hästi tuntud, oli ta selle missiooni põhimõtteline toetaja. Häkkerikoja liikmed tegid plaane, et ka tema tuleks nendel avalikel loengutel esinema ja lootsid, et temast võiks saada ühingu auliige, kuid kahjuks jäi aeg selleks liiga lühikeseks ..